Söömine on ainus töö, mis toidab
Hapukapsas oli kunagi peolaual sooja toidu lahutamatu osa. Nüüdsel ajal vähem kohustuslik komponent, kuid Jõulud kipuvad siiski vägagi hapukapsast sisaldama, selle hästi õnnestumine kipub mõnikord peavalu valmistama. Oluliseima osa võrratul hapukapsal moodustab hapukapsas ise, just see, millest seda hautama hakatakse. Kui toorelt maitseb hea ja …
Hakklihatoidud on sageli kindla peale minek, kõik söövad, keegi ei pirtsuta, maitse on ka suurepärane. Piisavalt pruun kotlet on silmale ilus, lõhnab hästi, suu nurka tekib tahes tahtmata tilk. Hakk-kotletid on maitsvad, kuid kätega nende vormimine oli minu jaoks tüütu, käed lihased, suurused kippusid varieeruma. …
Nostalgia, meenub koheselt Nõmme männimets, suur supitaldrik, millesse hapukurke hakkisin, see oli kindlasti parim osa selle supi juures. Kurke oli lapsena selle sees minu jaoks ilmselgelt liiga vähe. Supileem, hapukoor ja pisikeseks hakitud marineeritud kurgid – sellest oleks minu meelest talupojasupile piisanud. Kuid rassolnik ei …
Meie pere täielik hitt-söögiks on kananagitsad, just need, mis ise tehtud, värskest broileri rinnafileest, värskelt lõigatud, klopitud munasse pistetud, riivsaia-sibulapurus veeretatud ning kuumale pannile särisema pandud. Seejärel sõelal nõrgunud ning mõnus amps ootab söömist, kahte kord pole vaja kutsuda. Kui mul filee on sulama võetud, …
Jõulutähed kuulusid mu lapsepõlve jõulude juurde, nii palju, kui end mäletan, sai neid iga aasta küpsetatud, kuskilt Soome ajakirjast või Burdast vms oli ema retsepti saanud. Jõulutähe tegu oma lihtsuses oli minule delegeeritud. Seega päris proff nende kokku voltimises – aastate pikkune kogemus. Päris originaalretseptis …
11. aastat tagasi, sel samal päeval, oli 14. november minu jaoks päev nagu iga teine, ainult selle vahega, et uudistest jooksis läbi, kui üldse tähelegi panin, et tegu on ülemaailmse diabeedipäevaga. Mõned kuud hiljem sai diabeet minu elu valusaks oskaks, meie pere vanim laps sai …
Küüslauk on mulle alati meeldinud, peediga, juustusaiaga, küüslauguleivad, hmmmm. Lausa selliselt meeldib, et kolm korrust alla poole oli seda trepikojas tunda, kui mul kord tugev nohu oli ja enese ravimisega tegelesin, lift oli seepäev katki ning mees oli täielikus arvamuses, et naabrid on sibula küüslaugu …
1978. aastal ilmus Lõuna-Carolinas proua L. H Wigginsi sulest retsept “Koolibri kook”. Tegu on ühe tõeliselt magusa ja mahlase koogiga, mis tuleb ööpäev varem valmis teha, et alguse vängus saaks kenasti võrratuks maitsekülluseks üle minna. Koostisosade rohkus tekitab näilise keerukuse taina kokku segamisel, mis tegelikult …
Pannkoogid on ühed head asjad, ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei söö pannkooke. Kindla peale minek. Kõrvitsahooajale kohaselt tuli teha ka pannkooke nendest. Lusika pannkoogid pole just minu lemmik rida, seega kõrvitsaga pannkoogid, üle panni kookidena sai repertuaari võetud. Kui porgandi pannkookidesse lisamisel …
Sügis oma kõrvitsaküllusega kutsub seda söökidesse pistma, igal moel ja kujul. Riivitult, tükeldatult, püreeritult, ikka sedasi, et köögivilju mahuks kõhtu vähemalt kuus peotäit päevas. Kuna liha on meie majas au sees ja päris beebitoitu üleni peenestatult ka süüa ei taha, siis kõrvitsapüreesupp MegiMekra moodi on …