Braun Multiquick saumikser
Braun Multiquick saumikser on lihtsustanud mu köögitoimetusi juba 15-aastat. Esmalt oli mul valge 600w Braun, millel kaasas nui, pisike köögikombaini-asendus-lõikur” ja vispel. No täiesti imeriist. Kasutusjuhendis oli kirjas, mitte purustada jäätunud asju. Üks esimesi asju, mida katsetasin, olid sügavkülmutatud pohlad – nui ei teind nendega midagi – lihtsalt ummistus ära – ei lõhkunud ei pohli ega iseennast. Seevastu lõikur tegi puhta töö – ideaalselt purustatud pohlad.
Pisike lõikur töötas mu käes imelised 10-aastat. Küpsiste purustamine tordipõhjaks, mandlid, pähklid, jäätunud marjad… . Saatuslikuks sai tööorganile lihtsalt vanus, kuigi kahtlutan, et oma osa on sellel ka nõudepesumasinal, millesse mõned korrad ta oma rumalusest panin, kuniks ükskord roostest vedelikku vahelt välja lipsas – peale seda pesin käsitsi, kuid mõni aasta hiljem lõpetas koostöö. Tundsin sellest vidinast sedavõrd puudust, et ostsin tõelise köögikombaini seejärel.
Kaasas olev vispel on täiesti super riist selleks, et saada lihtsasti klimpideta kisselli või lisada mannat mannavahtu kartmata, et see tükki läheb. Peamiselt siiski kasutusel kisselli valmistusabinõuna. Muudeks otstarveteks liiga aeglane. Nuppu peab Braun Multiquick saumiksril ju ise all hoidma ja nii kaua, kui sellise aeglase riistapuuga aega kulub, väsib käsi nii raskusest kui ka kestusest ära.
Nui ise – suurepärane, roostevabast – uuemal mudelil on tõesti kõik toidusisse käiv osa roostevaba, masinpestav jne. Püreesupid, kiired smuutid-kokteilid, purustatud tomatid, kõrvits supi või pannkoogi sisse… . Välja arvatud kartulipuder – nuiaga ei saa kartuliputru, vaid kliistri.
Kui noorim pereliige otsustas minu iidvana nuimiksri mootoriosa suruda vastu töötasapinda ning hoida nuppu turbo peal kogu selle aja, mil ma mõneks minutiks õue läksin, sulas peale 13 aastast kasutust üles liim, mis hoidis koos mootoriülekannet ja sedasi kinkisin endale sünnipäevaks uue saumiksri Braunilt, omaarust vingemate lisadega, kuid tagantjärgi tarkusega oleks pidanud valima sama komplekti, sest kaks kaasas olnud lisa ei ole end õigustanud, neist esimene suuri lootusi üles kütnud miniköögikombain läks lihtsalt katki ja teine ei tee tööd nõnda hästi, kui sooviks ja minilõikurist tunnen endiselt puudust.
Miniköögikombain oli enne purunemist väga hea abiline riivis, viilutas ja tegi friikartuleid, väike kogus küll, kuid võttis nõudepesumasinas samuti vähe ruumi, juba õpitud kogemusest tööpead ma masinasse kordagi ei pannud, pesin kiiresti ära – ühesõnaga veega kokkupuude võimalikult väike, kuid vähem kui pool aastat hiljem lõppes selle töö hammasratta purunemise tõttu – korpuses on sisu plastikust ning kuna jõud ei liigu otse alla nagu pisikesel lõikuril, vaid küljele – siis plastikust jõuülekanne lihtsalt kulus ära ja hakkas hammast üle viskama, mis ühtlasi tähendas, et meie koostöö jäi lühikeseks.
Kartulipüree valmistamise nui on üleni plastikust, vahel harva võtan välja ka ikka kapist, aga üldiselt ei toimeta see nii võrratult, et tekiks “asendamatu tööriista” auväärt nimetus. Täielikult masinpestav, käib lihtsasti osadeks. Kuid pehmeks (lausa pudruks) keedetud juurvilju veel pudrumaks tehes, jäävad sageli väikesed suured tükid tiiviku taha kinni ega mõtlegi enam väiksemaks minna. Ei ole efektiivne. Pudrunui, vabandust plastikust lihahaamer (haha), on siiski parem.
