Leivategu, leib ja keeduleib

Leivategu, leib ja keeduleib
Jump to recipe

Mõned korrad aastas püüdsin leiba teha, rohkem ei raatsinud, sest alati läksid pätsid untsu, küll oli saepuru, ei kerkinud või muud taolist, kuniks sattusin Natuke head blogis Ärma talu leiva otsa. Esimene, mis juuretise juhendiga kooner polnud, kõikjal mujal oli viiluke leiba ja katke hapupiima vms, aga seal oli öeldud: “Juuretist saab ka ise teha. Võtke 3-4 viilu poe-rukkileiba ning 0,5 l petti või hapupiima ning laske soojas ruumis umbes ööpäeva hapneda. Siiski tuleb arvestada, et kuni esimesed kolm leivategu võivad ”aia taha minna”, sest juuretis muutub iga korraga võimsamaks tänu paljunevatele bakteritele.” Sellest sai minu leivateo õnnestumine alguse, esimene päts vajas pärmi kaasabi peale juuretise võtmist, sest ei kerkinud vormis, segasin natukese jahuga kuivpärmi juurde. Teine aga valmistas rõõmu kena kerkimisega, natuke veel arenemist ja varsti oli laual ka keeduleib. Sellest ajast peale küpsetan keskmiselt korra nädalas kaks pätsi leiba.

Kahe pika vormipätsi jaoks läheb vaja:

Keeduleiva kiituseks võin öelda, et see ei muutu pudenevaks ka mitme päeva möödudes. Seda muidugi siis, kui leib nii kaua üldse alles on, õnnestub see harilikult siis, kui keegi soojale leivale jaole ei saa. Muidu võib soe päts võiga süües liiga kiiresti otsa saada ja leivategu tuleb jälle käsile võtta.

* Poest juuretise jaoks leiba valides tasub leida selline, mil pole pärmi sees, sellise leidmine võib päris keeruliseks osutuda

Jälgi meid: